III raamat

[31] Teisel pool Albise jõge on üüratu Codanuse laht, mis on suuri ja väikseid saari täis. Nõnda ei moodusta meri, mis nende kallaste rüpes randub, mitte kuskil laiu avarusi ega pole see ka kuskil mere moodi. Pigem näib, nagu oleks veekogu – kuna vesi voolab ümberringi igalt poolt läbi ja tihti lisandub seda ka mujalt – jõgede kombel juhuslikult ja paljudeks harudeks laiali pillutatud. Seal, kus meri puutub rannikuga, pea kõikjal võrdselt lähedal asuvate saarte kallaste vahele kokku surutud, muutub see kitsamaks ja meenutab väina. Seejärel aga pöördub meri ümber ühe esilekerkiva maaosa kaardu.

[32] Seal elavad kimbrid ja teutoonid ning Germaania hõimude kõige kaugema haruna nondest veel eemal herminonid.

(...)

[54] Saari, mida nimetatakse Orcades ja mis on üksteisest kitsaste vahedega eraldatud, on kokku kolmkümmend. Germaania vastas lahes, mida äsja nimetasime Codanuseks, asuvad saared nimega Haemodae, mida on kokku seitse. Nende seast ületab kõiki teisi mitte ainult viljaka maa, vaid ka suuruse poolest Skandinaavia, kus elavad tänase päevani teutoonid.

[55] Need alad, mis on sarmaatide elupaikade vastas, näivad mere tõusu ja mõõna vaheldumise tõttu, mil neid eraldavad vahemaad on kord küll veega kaetud, siis jällegi lagedad, ühel juhul saarte, teisel aga üheainsa pideva maismaana.

[56] Seal elavad oioonid, kes toituvad vaid soolindude munadest ja kaerast, aga ka hobusjalgsed hipopoodid ja panoodid, kes kasutavad rõiva asemel – sest muul ajal on nad alasti – oma suuri ja keha katmiseks tervenisti laiali laotatud kõrvu. Eelmainitust kõik, välja arvatud fantastikasse kalduv, on oma ülestähendustes silma jäänud ka mu ametikaaslastele, keda võib suuremat häbi tundmata usaldada.

[57] Selle ranniku lähedal, kus elab rahvas nimega Belcae, asub nii kreeklaste kui ka meie (ladina) luules kiidetud Thule. Kuna seal päike, siis kui tõuseb, püsib veel kaua enne loojuma asumist ülal, on Thule ööd loomuldasa lühikesed. Ja isegi kui talved on – nii nagu kõikjal mujalgi – pimedad, siis soojal ajal on need valgust täis. Seda seepärast, et suvel kerkib päike kõrgemale ja ehkki teda ennast pole näha, siis valgustab ta vahetu sära siiski end ümbritseva. Suvise pööripäeva paiku öid üleüldse polegi, sest päike on sel ajal tuntavalt nähtavam ja ei too ilmsiks mitte ainult oma kiirgust, vaid ka suurema osa iseendast.

Kommentaarid

Albis – jõgi Germaanias, nüüdne Elbe.

Codanuse laht – Läänemere lääneosa. Codanust on peetud ka Kimbri poolsaarest ida pool Kieli linna juures olevaks laheks (Plinius Vanem, Naturalis Historia, IV. 96-97). Arvatavasti on Mela esimene autor, kes Codanuse lahte mainib.

kimbrid – germaani hõim, kes elas Jüüti poolsaarel. Mõned antiikautorid samastasid kimbreid ka kimmerite või keltidega.

teutoonid – algselt Jüüti poolsaare läänerannikut ja hilisemat Schleswig-Holsteini ala asustanud germaani hõim.

Germaania – roomlaste sõnul Reini, Visla, Doonau ja Skandinaavia vaheline ala, mida asustasid germaani hõimud.
veel eemal – Germaania ja Sarmaatia piiridel või piiri taga.

herminonid – sisemaal elav (Elbe jõe äärne) läänegermaanlaste hõim, ilmselt nime saanud sõjajumal Irmini järgi. Mela paigutab herminonid pisut valesti Germaania kirdepoolsesse nurka.

Orcades – Orkney saared. Eri autoritel saarte koguarv varieerub, näiteks Plinius Vanema sõnul on neid kokku nelikümmend (Naturalis Historia, IV. 203). Orkney saartest põhja pool arvati asuvat Thule, mis ilmselt samastati Shetlandi saare Mainlandiga.

Haemodae – eeldatavasti praegused Taani saared Läänemeres ja Skandinaavia lõunaosa. Neid on peetud ka Shetlandi ja Hebriidi saarteks. Antud nimega on oma kirjeldustes saari maininud vaid Plinius Vanem ja Mela.

tänase päevani teutoonid – ühegi teise autori tekstis pole öeldud, et teutoonid elaksid Skandinaavias, Mela on ainuke.

sarmaadid – germaanlaste kagupoolsed naabrid Karpaatide piirkonnas ja neist lõunas.

üheainsa maismaana – Mela võib silmas pidada nii Jüüdimaa põhjapoolseimat punkti Skagenit kui ka Poola aladel oleva Rozewie (sks Rixhöfti) neeme ja Sambija poolsaare vahelist ala, kus korjati merevaiku. Ka on võimalus, et tegu on hoopis Friisi saarte ja ranniku vahele jääva Waddenzeega.

oioonid – tundmatu rahvas, kelle nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ’lind’ (kr oiōnós). Neid on Gallia sõja märkmetes maininud ka Caesar, kelle sõnutsi elavad oioonid saartel Reini suudme vastas, toitudes vaid linnumunadest ja kalast (Bellum Gallicum, IV. 10).

hipopoodid – tundmatu, pigem fantastikasse kuuluv rahvas, kelle nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast ’hobusjalgne’ (kr hippopodós).

panoodid – teadmata rahvas, kelle puhul arvatakse, et nende nimi tuleb kreekakeelsest sõnast ’tervenisti kõrvadega’ (kr panōtioi). Siinses tekstis on originaaltekstis kirjas Panotii, nimetus esineb Plinius Vanemal ka kujul Phanesii (Naturalis Historia, IV. 95: Phanesiorum).

ametikaaslastele – näib, et Mela on kasutanud mitme eri autori kirjeldusi või olid ühte kohta koondatud mitme autori ülestähendused.

Thule – poolmüütiline saar põhjas. Esimesena mainis Thulet oma reisikirjeldustes Kreeka maadeuurija Pytheas (IV saj eKr).

Belcae – ka kujul Bergae. Pole võimalik kindlaks teha, kas tegu on praeguseid Belgia alasid või Norra linna Bergeni kanti asustanud, seega kas ühe belgide (germaanlaste ja gallialaste) või skandinaavia hõimuga. Igatahes elasid nad Thule vastas.