VIIDUMÄEL ÜKSI KASVAB LÕHNAV KÄORAAMAT
Gymnadenia odoratissima Gymnadenia on olemas roose mis on

nii rasked et oks ei jõua neid kanda lilli mis pole veel
õppinud kaela kandma

aga lõhnava kuslapuu nimi on Lonicera Caprifolium tuuletul

ööl on kõik nõvad lõhna täis ja on nagu oleks tähed ligemal
ja taevas tühjem nii pilgeni on nõvad täis kuslapuu lõhna
mis kasvab talu seina najal edelat vastu

kindlasti on rahu olemas kuskil siinsamas kust muidu on inimestelgi

vahel sellised silmad kust muidu on nõlval nii rohelisi allikaid

kui kivi veereb ojja on kindlasti veel midagi peale selle

rahu on olemas ja sadamaid me kanname endas kõikidest
koordinaatidest läbi

midagi on kirjutatud öösse akende taha ainult et lugeja silmad

on liiga kaugel ära ja tarkus murdub enne kui hieroglüüfid
sulavad lahti

sügavamal põhjas on mõni nägu mõni tuulekala merihobuke ja

millimallikas pimedus ükssama igal ajal ja igal pool

kirjad kustuvad uppunud madruste soontest kõik peab uuesti

algama kahes rakus peegeldub vastu kõik mis on ees

lasteaiad rahvaülikoolid kainestusmajad kultuuri- ja puhkepargid

unustus on see nüüd higi või soolane vesi kuskil on müür
mille taha ei näe võib-olla ingel leekiva mõõgaga

kes oskab seista siin ja olla vait põlevate põõsaste väraval

saab ehk millestki aru

keegi peab ju nägema et see on seesama pimedus kuhu langes

Thomas Moruse pea tumepunane aga mustas must kuhu astus
Janusz Korczak kuhu varises Mouloud Féraoun

ajaloo ja tänavata kõntsa all voolab midagi millel pole nime

midagi kauget lõkendab surnud talude akendes

igavene tuli lux aeterna maa on palav ja lubi variseb pragude

kohalt

maa on palav maa süda on kuskil siinsamas all tule ja endast

vabaks saanud osakeste virvarr tohu wa bohu

maa on pime tähed vilguvad kaevude kohal ja nahkhiirte tiibu

lehvib hääletu vee peal